Tagasi avalehele

Jägala joa geoloogia

Jägala juga eksisteerib seetõttu, et Jägala jõgi kohtub Balti klindiga – lubjakivi astanguga, mis ulatub piki Eesti põharrannikut. Joad on jõgi, mis kannab sisse lõhe selle astangu läbi.

Balti klint

Balti klint on pikk lubjakivi astang, mis kujunes pärast viimast jääaega maa tõustes. Kus Jägala jõgi selle ületab, langeb vesi vastupidava kivi üle, luues joa.

Miks see püsib

Lubjakivi on kõva, seega astang kulub aeglaselt; jogi asub stabiilsel punktil astangul pigem kui taandub kiiresti. Lai harjal peegeldab jõe laiust üleminekukohas.

Aja jooksul muutuv

Hooajaline ja pikaajaline vool koos külmumis-sulamisega kujundavad kivi järk-järgult. Tulemuseks on lai, madal juga mitte kõrge, kitsas – Klindi jugadele omane.

Geoloogia – KKK

Jägala jõgi ületab Balti klindi, lubjakivi astangu, ja langeb vastupidava kivi üle.
Jah – Klint on põhiliselt lubjakivi, mistõttu astang on kõva ja kulub aeglaselt.
Jõgi ületab astangu laia rindena ja vastupidine kivi hoiab langemise madal ja stabiilne.
Väga aeglaselt, geoloogilise aja jooksul; külmumine-sulamine ja vool kujundavad lõhet järk-järgult ümber.

Allikad ja kontrollimine

Sisu viimati kontrollitud ülaltoodud ametlike turismiallikate põhjal 23. oktoobril 2026. Kohapealsed teenused ja sõidugraafikud muutuvad — palun kinnita enne reisi ja teavita vigadest jaluse kontaktilinkide kaudu.

Seotud teejuhised